Neljabased mõtted

Tänast päeva, võib öelda, peaaegu alustas väljaskäik, mille eesmärk oli ühtaegu end lõbusalt ja mõnusalt tunda kui ka palju omakasupüüdlikum. Nimelt tuli ühel tuttaval hiljaaegu pähe mõte, et tal on kodus igasuguseid hoidiseid liiga palju ning need on vaja semude vahele ära ja välja jagada. Ma sattusin olema õigel ajal õiges kohas ja nii langes minu osaks neli purki ploomikompotti (eks ole, ma olen ju juba öelnud, et see on üks mu lemmikuid hoidiseid üldse, kohe sealsamas mustikamoosi kõrval või isegi pisut eespool? ei ole? no siis olgu nüüd öeldud või korratud :-) ) Ja täna oli päev, mil ma pidin kokku saama inimesega, kes neid otsustavalt avamissoovi tagasi hoides mõnda aega enda juures majutas, nüüd aga soovis, nähtavasti liigse kiusatuse vältimiseks, need mulle üle anda.

Sellele lõbusale üritusele tuli kohale veel nii mõnigi tuttav ja nii me pisut jõmisesime superhüpermegagigakaubanduskeskuse kohvikus. Aeg kulges lõbusalt, ent paraku kiirest ja selgus mõistagi, et nõndaütelda tööpäeval on teistel igasuguseid vastikuid kohustusi mujal olla, mistõttu paar tundi hiljem oligi seltskond laiali ja minema vajunud. Vajusin minagi, ent enne koduuksest sisseastumist astusin ligi elukohajärgse suurema universaalmagasini välisseina ääres asuvate postikappidele, kus mind ootas ees üks raamat, mis olgu ka siin ära mainitud:

• P. Kriwaczek. Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd

Õhtul, muide, avastasin nende kompotipurkide juures ühe imeliku omaduse. Seadnud ennast meistrite liiga finaali vaatama, leidsin pärast mängu lõppu, et täiesti arusaamatult oli üks purk tühjaks saanud. Nojah, olemine oli muidugi magusalt mõnus, aga mitte ei pannud tähele, kuidas see nii läks :-) Olgu igatahes ka siin see hea inimene, kel niimoodi ploomikompotte üle jääb, veel kord ära tänatud!

Aga et meistrite liiga finaalist juba juttu tuli, siis jah, see oli õhtupooliku nael. Ja vääriline nael. Mis muu hulgas tõestas järjekordselt, et sul võib meeskonnas olla ka viis korda maailma parimaks jalgpalluriks tunnistatud mängija ja ta võib lüüa lausa kaks väravat (mõlemad kusjuures äärmiselt kenad ja ilusad), aga ikka võiduks ei piisa. Ega ma Tyresö klubist varem palju ei teadnudki, korra olin nende mängu näinud, ja muidugi see oli teada, et mainitud Marta seal mängib, aga tuleb öelda, et nii üldiselt mängisid nad täiesti korralikult. Lausa nii korralikult, et esimesele poolajale võisid nad minna päris kindlana näival 2:0 eduseisul. Ainult et juba eelmiselgi aastal meistrite liiga veenvalt kinni pannud Wolfsburgi vastu sellest ei piisanud. Ehkki neil päris nii kuulsat staari nagu Marta vastu panna ei olnud, olid nad ometi ja eriti teisel poolajal meeskonnana selgelt Rootsi klubist üle ning mäng lõppes küll väikese, aga siiski täiesti piisava ja kindla 4:3 eduga nende kasuks.

Mis näitab sakslannade tõesti suurt võimsust - lõppeks kuulub neli Wolfsburgi mängijat ka Saksamaa koondisse, mis teatavasti on ainuke, mis on suutnud FIFA edetabelis mõnel korral ameeriklannasid edestada (või on siis olnud kindlalt teisel kohal). Ja noh, võib ju muidugi sellise kurva meenutusena ära mainida sellegi, et Eesti meisterklubi Pärnu, kes esimesena üldse Eesti klubidest suutis pääseda Euroopa meistrite liiga põhiturniirile, sai paraku vastaseks just Wolfsburgi ja pidi vastu võtma kaks kaotust tulemustega 14:0 ja 13:0, seega kokku 27:0, mis, ma kardan, võib jääda päris tükiks ajaks, kui mitte lausa igaveseks meistrite liiga rekordiks ...


Loetud: Imeline Ajalugu 5/2014; Akadeemia 5/2014
Vaadatud: Elas kord ... (Fox), Euroopa jalgpalli meistrite liiga finaal: Tyresö - Wolfsburg (Eurosport), Ingel või deemon (Sony Entertainment)