18.3.10

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna oli kuulda, et pikalt viimistletud keeleseaduse uus versioon on lõpuks asunud kooskõlastusringile valitsusasutustes. Nagu ERR-i uudisest võis lugeda, on seal terve hulk uusi asju või väiksemaid kohandamisi, millest küll enamikust on juba pikalt räägitud, eriti mõistagi paljude rääkijate enda elik ajakirjanduse keelekasutust puudutavate sätete kohta. Nüüdses versioonis on siis suurt osa varasemast kriitikast arvesse võetud, vähemalt mulle tundub nii, nii et võib loota, et see ka peagi seadusandjate ette jõuab.

Aga eks vastukaja, peamiselt seda negatiivset, kindlasti tuleb veel kõvasti, mida näitas ka tänane päev. Nimelt oli Postimees teinud üsna eksitava pealkirjaga uudise "Seadus kohustab kaubamärke eesti keelde tõlkima". On muidugi selge, et selline pealkiri tõmbab lugejaid lausa magnetina ligi, arvatavasti pareminigi kui ERR-i eespool mainitud ja samast asjast kõneleva loo pealkiri "Ametnikud peavad asuma meediaga eesti keeles suhtlema" - seda siis isegi hoolimata sellest, et Postimehe loo sees oli kenasti ja täpselt öeldud, et kaubamärke ei kavatse keegi kedagi tõlkima sundida... Arvata ongi, et see on üks peamisi teemasid, mille ümber hakatakse avalikkuses piike murdma nüüd, kus avalikkuse hääletoru elik ajakirjandus on "pääsenud" normkeele kasutamise kohustusest. See saab olema huvitav võitlus - nagu eelnõu kaaskirjaski märgitakse, on rida ettevõtteid oma liiginimesid juba kaubamärgina registreerinud ja nende muutmise üle peetav heitlus tõotab päris vaevarikas tulla...

Asi, mida muidugi väga näha tahaks, aga mille reaalset teostumist ma siiski hästi loota ei julge, on täpsustatud nõue, et audiovisuaalsete teoste võõrkeelsele tekstile lisatav teave peab olema sisult ja vormilt vastav võõrkeelsele algtekstile. Hea on see, kui näiteks filmitõlgetes saadakse mõttele pihta, aga et seal antaks ka edasi murdeid, slängi ja muude sellist "adekvaatselt"... No erandeid muidugi on, eelkõige kinodes näidatavates filmides ja isegi üksikutes telefilmides/saadetes, aga eriti teles on ikka tõlkekvaliteet tihtipeale üsna mannetu, isegi üsna tavalise keelekasutuse puhul jäävad nüansid edasi andmata, nii et sarkasm või mõnitamine või lipitsemine või ka (vist eestlastelegi omasest väljanäitamiseks mõeldud puritaansusest tulenevalt) ropendamine mandub selliseks tavaliseks neutraalseks tekstiks. Alati ei saa muidugi otseselt tõlkijaidki süüdistada, sest nagu ma olen kuulnud, on nii mõnigi kord tulnud neil teha sisuliselt pimetõlget, olgu siis subtiitrid ilma pilti nägemata või jooksvalt pealelugemist - sellistes oludes on õieti mõistetavgi, et sisse juhtuvad tulema vead või et miski jääb vahele. Aga maru kena oleks, kui sellistel juhtudel oleks juba filmi/saate ees vastav teave olemas (mõnel haruharval juhul olen ma sellist asja ka kuulnud, vist isegi näinud, aga need on tõesti haruharvad juhud olnud).

Veel üks huvitav säte on muidugi avaliku sektori ametnikele pandud kohustus Eesti avalikkusele suunatud esinemistes kasutada eesti keelt. Tundub ju loomulik ja kindlasti enamik ka sellega toime tuleb, aga kui lisada siia säte, et avaliku sektori eesti keel on see "kirjakeele norm", vaat siis läheb asi juba huvitavaks... :-) Ja ma ei mõtle siin neid mitte-eesti päritolu ametnikke, kelle eesti keel on vaevaline, sest nemad enamasti räägivad, ehkki tugeva aktsendiga ja mõningate vigadega, siiski just seda normkeelt, sest seda ju õpetatakse. Huvitavaks läheb asi hoopis siis, kui võtta see normkeel ühelt poolt ja avaliku sektori (eestlastest) ametnike keelekasutus teiselt poolt: rääkimata kirjalikust väljendumisest, kus isegi juhul, kui suudetakse grammatikareegleid täita, vohab puiskeelsus bürokratismide kujul, on seesamune puiskeelsus isegi paljude ametnike kõnesse jõudnud - ja kõik need vohavad parasiitsõnad...

Eks siis näeb, kuidas keeleseaduse sel versioonil siis käsi kulgeb. Igatahes juhtis see mind täna pooljuhuslikult millegi juurde, mille valmimisest ma olin küll kuulnud, aga ei teadnud, et see juba ka olemas on: nimelt maailma keelte, kirjade ja rahvaste eestikeelsete nimetuste andmebaas! See on asi, mida mul läheb tõlkimisel päris sageli vaja, olgu siis raamatute või tarkvara puhul. Vähemalt esimese pilgu põhjal tundus see päris korralik olevat.

Ja et päevamuljed lõpetada tõeliselt hea elamusega, siis tuleb tänada Facebooki sõpra Maarist, tänu kellele jõudis mu ette tõeliselt hea keele- ja raamatuteemaline (niisiis kaks asja, mis mind eriliselt huvitavad :-) ) esitlusvideo. Kunagi kirjutas Laabani Ilmar isegi ühe luuletuse, mis oli tervel kujul palindroom, aga see video lööb selle täiega üle: see pole küll palindroom päris otseses mõttes, aga siiski - eest taha ettekantuna on mõte otse täpselt vastupidine sellele, mida võib kuulda siis, kui sama asi esitatakse tagant ette!


Loetud: Akadeemia 3/2010
Vaadatud: Stargate Universe (RTL2)

2 comments:

  1. Minule tundub, et teletõlkijaid kammitsevad eelkõige etteantud piirid, ehk siis nii mitu tähemärki ja ei kriipsugi rohkem. Ilmselt läheb kogu aur selle peale, et mõte edasi anda ja muudeks "viguriteks" ei jää ruumi.

    ReplyDelete
  2. Arvata on, et eriti subtiitrite korral on mahupiirangud ka tõsiseks takistuseks. Aga kui vähegi on aega, siis ei tohiks see siiski takistada ka nüansse edasi andmast. Alati võib ju tõlkida näiteks "Mida sa ometi mõtled", aga sõltuvalt originaalist võiks ju ikka olla näiteks "Mida perset sa mõtled" või "Mida kuradit sa mõtled" (vastavalt siis fuck ja heck näiteks) - eesti keel on tegelikult sageli piisavalt paindlik, et ka etteantud tähemärkide raames lisaks mõttele ka "tunne" edasi anda. Aga jah, vahest on siiski see ajapiirang määravam, eriti igapäevaste seriaalide puhul.

    ReplyDelete