Tavaline tööpäev, millesse tõin veidi vaheldust eesolevate tööde pinu kahandamisega ühe välisministeeriumile mõeldud teksti tõlkimisega. Lisaks võtsin vastu veel ühe tööpakkumise, mis samuti on selline keskmises või tsipa pikem artikkel, aga mille pakkumisega kaasnes ka kiitus mu varasema töö kohta. See kõrvustrebituse tunne on ikka päris mõnus :-) kohe palju parem kui kritiseerimine... õigemini, kriitika on tegelikult hea, aga Eesti inimestel on ikka nõukogudeaegne hirm ja kartus ju endiselt nii tugevasti sees, et ega siis keegi ei julge otse kritiseerida naljalt, ikka tagaselja ja anonüümselt, nii et kuuled heal juhul tuttava käest, kes on kuulnud tuttava käest, kes on kuulnud jne, enamasti aga kuskil internetifoorumis mõne järjekordse argpüksliku "asjatundja" või "teadja" käest... Selles mõttes on oma nime all otse kritiseerijad raudselt paremad ja veel paremad on muidugi otse kiitjad :-) Viimased panevad rumala lausa topelt rügama, kui meenutada vanarahva tarkust :-)
Sattusin Kommersandi lisast Vlast lugema pisikest kokkuvõtet, kui palju on Venemaale maksma läinud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvuse tunnustamise propageerimine - see kõik ilusasti ka vene inimesele mõistetavates ühikutes ära seletatud. Praeguseks siis on kulunud 3,25 miljardit dollarit ehk teisisõnu on see läinud igale venemaalasele maksma 4,5 pudelit viina :-) Vlast sellega ei piirdu ja arvutas välja ka, kui palju on kulutatud tunnustanud riikide elanikkonda arvestades. See summa oli keskmiselt veidi alla 100 dollari. Väikese interpolatsiooniga said nad tulemuseks, et kogu maailma tunnustuse hankimine läheks maksma 644 miljardit dollarit ehk nii kahekordne praegune Venemaa eelarve või veel selgemalt: 877 pudelit viina iga venemaalase kohta :-)
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Kolmnurk 3/3 (TV3)
No comments:
Post a Comment