Laubased mõtted

Üldiselt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneti erandlikult ema külaskäik. Visiidi elik pojaraasukese ülevaatamise päeva võrra ettepoole nihutamise põhjus oli tegelikult proosaline: tema poiss-sõbra nooremal sugulasel oli vaja üht raamatut kohustusliku kirjandusena läbi lugeda ja et ta seda ise kuskilt ei leidnud ning mu ema on raamatukogutöötaja, siis oli selge, kelle poole pöörduda. Ema oli andmebaasist leidnud, et see teos on äärmiselt nõutav ja leidub Tallinnas ainult ühes raamatukogus veel üks eksemplar, mis ei ole välja laenutatud. See tuli eilses telefonivestluses juhuslikult jutuks ja siis sai ta oma rõõmuks teada, et loomulikult on ka minul Vonneguti "Tapamaja" olemas. Selle järgi siis ta peamiselt tuligi. Õieti oli see ka mulle hea, sest kuigi raamat läks välja, tõi see mulle meelde, et mul on koguhalduris Tellico seniajani lahtine, kuidas tõlkida ingliskeelset mõistet check-in. Väikese arupidamise emaga leidsin siis nüüd ka vaste, mis oli varemgi peas tiirelnud, aga mida ma seni ei olnud siiski söandanud kirja panna.

Ma ei jätnud muidugi ühtlasi kasutamata võimalust vanainimesi halastamatult ekspluateerida ja ära kasutada: kandekeskuses oli ootamas oma kümnekilone pakike, mida kahtlemata on autoga mõnusam koju tuua kui omaenda seljas... Olgu siin siis ka ära toodud selle sisu:

• Ajalugu. Täpne ja täielik teejuht tsivilisatsiooni koidikust tänapäevani
• P. Matyszak, J. Berry. Roomlaste elulood
• C. Gold. Kuningannad, keisrinnad ja konkubiinid
• Märgid ja sümbolid
• J. Chang, J. Halliday. Esimees Mao. Rääkimata lugu
• S. Marriott. Haldjad. Kunst, ajalugu, uskumused

Õhtul vaatasin, nagu usutavasti paljud, kõmu tekitanud filmi "Riigireetur". Ega selle kohta midagi palju öelda ei ole - suurem osa sellest, mis mul pähe kerkis, on ära öeldud eilses Sirbis ilmunud arvustuses. Ainuke asi, mis nähtavasti kinolinal ja telepildis erines, oli viimase üsna kehv graafiline teostus selles mõttes, et pildipealised olid ikka tublisti liiga väikesed, nii et nende lugemiseks pidi tublisti silmi pingutama ja ka siis oli parem, kui telenäo isik oli teada, nii et võis juba ette umbes oletada, mida sinna kirja pannakse.

Täna tõenäoliselt oleks pidanud Postimehes ilmuma järjekordne Vello Vikerkaare tõlge, aga noh, Postimees on nagu on, viimasel ajal üha kinnisem selle, mis paberlehes ilmavalgust näeb, internetis kajastamisega, nii et kindlat aimu mul ei ole, kas see üldse ilmus. Eks nad ise teavad, kui jätavad (vabalt kättesaadava) veebi-Postimehe ainult lühikeste uudisnuppude jaoks - rahvahariduslik pale on ju nagunii mitte ainult Postimehelt, vaid üldse ajalehtedelt liikunud parimal juhul ajakirjade, aga veel enam internetimaastiku kätte (mis on ka loomulik, sest esimesed võimaldavad asju pikemalt lahti kirjutada, mis tänapäeva ajalehtedes on ju ilmvõimatu, ning teised lisaks veel potentsiaalselt piiramatul hulgal lisamaterjali linkida); kui ajalehtede veebipale (mida ju veebi-Postimees vältimatult on, olgu nende omavahelised juriidilised seosed millised tahes) aga toodab vaid uudisnupukesi, mille puhul väheste eranditega pole erilist vahet, kust neid lugeda, siis, ma pelgan, mõjutab see küll ka vastava ajalehe mainet - võib-olla mitte järsult, aga veidi pikemas perspektiivis siiski.

Täiendus: niisiis, sain teada, et Vello Vikerkaare tõlge siiski ilmus, seega on põhjust lisada silt "ilmunud tõlked".

Teine täiendus: väga pika viivitusega ilmus see lugu lõpuks ka veebi-Postimehesse.


Loetud: Akadeemia 11/2009
Vaadatud: Vilde tee (TV3), Riigireetur (ETV)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: plekk pükstel (Postimees 21. 11.2009)