18.6.10

Neljabased mõtted

Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev.

Silme ette jäi Tony Judti kirjutis NYRoB-i ajaveebis, mis oli pühendatud, nojah, kui kummaline või oodatav see ka pole, sõnadele. See oli üsna mõtlemapanev kirjutis, eriti oma lõpu poolest: tõepoolest, mis jääb meile alles, kui sõnad ära võtta/ära kaovad? Tuhkagi. Muidugi, sõnade kadumist üldises plaanis on vaevalt loota või karta, sest mingil tasemel kommunikatsioon on ikka vajalik ja võib tugevasti kahelda, et mõtete otseedastamine kuigi pea teoks peaks saama. Aga mitmekesistumine ja ühes sellega vaesumine on küll täheldatav. Ja seda mitte ainult ülemaailmseks lingua franca'ks kujunenud inglise keele puhul, vaid ka väiksemate keelte, näiteks eesti keelegi puhul. See on muidugi selge, et keel muutub pidevalt igas mõttes, olgu süntaksi osas (alles täna pidin ühele tuttavale nentima, et kui jälgida internetis ilmuvaid sõnavõtte, eriti nõndanimetatud internetikommentaatorite sulest, siis võib eestikeelses lauses panna koma iga sõna ette, taha ja vajaduse korral ka keskele...) või ka leksikalt. Mõnes mõttes on see formaalse üldise kultuuritaseme tõusu ja demokraatia ühisvili, sest see lausa nõuab ühise nimetaja leidmist, mis juba loomu poolest on võimalikult madalal, mis keele osas tähendab nii reeglite kui ka sõnavara lihtsustumist, et ikka kõik oleksid võimelised aru saama. Eesti keele kõnelejad võivad ju uhkust tunda, et nende emakeele sõnavara on üks maailma rikkalikumaid, aga ma usun ja olen lausa päris kindel, et kui need miljon või rohkemgi sõna ette võtta, siis selgub paraku, et valdav enamus neist on vähekasutatavad (nt oskussõnavara või unarule jäänud sõnad) või suisa tundmatud kõigile peale mõne üksiku inimese... Teiselt poolt tuleb neid vähekasutatavaid sõnu jälle kogu aeg juurde, eriti just terminoloogia vallas, millele on viimastel aastatel Eestis tugevasti rõhku pandud. Ilmselt ronivad sedakaudu keelde tagasi ka mõningad vanad ja ununema kippuvad sõnad, mis saavad veidi teise tähenduse. Nii et mine võta kinni... Vaevalt eesti keelt suhteliselt piiratud kasutajaskonna tõttu siiski ähvardab see, mida on täheldanud suuremad keeled läbi ajaloo, nimelt et tekib (alamkihtide) üldkeel ja (kõrgkihtide) "rikkalik" keel.

MM-il oli täna esimene mäng Argentina ja Lõuna-Korea vahel, mis üsna oodatult lõppes argentiinlaste võiduga. Tõsi, et skoor tuleb lausa 4:1, ei osanud oodata, Argentinal oli muidugi ka veidi õnne, eriti esimese värava puhul, mille lõi ju õieti lõunakorealane ise. Aga igatahes näitasid argentiinlased oma klassi, mis esimeses mängus ehk nii selgelt veel välja ei paistnud. Lõunakorealased ei olnud samuti halvad, aga oli ka selge, et nad on ikka peajagu kehvemad.

Teine mäng Nigeeria ja Kreeka vahel lõppes veidi üllatavalt kreeklaste 2:1 võiduga. Õieti alustas Nigeeria väga hästi, aga midagi pole teha - kui mängijad ei suuda ikka ennast kontrollida ja hakkavad vastast otsesõnu peksma, siis on selge, et võidumaterjali selles meeskonnas pole. Ja pärast seda, kui nigeerlane punase kaardi sai, lagunes ka nende mäng täielikult. Erilist ilu edasises mängus enam polnud ja kreeklastele jäi rohkem võidu vormistamine, ehkki nendegi mäng polnud nii hea, et seda just kergelt teha. Igatahes näitasid mõlemad, et erilist edulootust neil alagrupist edasi jõuda ei ole ja isegi kui see mingi ime läbi peaks sündima, siis seisab neil ees mäng A-grupi võitjaga, kelleks on Mehhiko või Uruguay - ja see on kohe kindlasti mõlemale meeskonnale tee lõpp.

Päeva viimane mäng Mehhiko ja Prantsusmaa vahel näitaski eelkõige Mehhiko tugevust. Tulemus 2:0 ei üllatanud millegi poolest: Mehhiko mängis oodatult tugevalt ja Prantsusmaa veel kehvemini, kui oleks võinud oodata. Õieti oli mängu põhjal pigem imelik, et prantslased nii väikselt kaotasid: kaitse lonkas neil tugevalt ja veel nõrgem oli ründeplaan (või õigemini see peaaegu puudus). Päris huvitav tõotab tulla A-grupi viimane mäng Mehhiko ja Uruguay vahel: mõlemad on ennast näidanud väga heast küljest, kuigi ma ehk annaksin väikese eelise Mehhikole. Aga võib muidugi ka tulla päris igav mäng, sest kui võitja läheb kindlalt edasi, siis viik rahuldab samuti mõlemat - sel juhul läheksid mõlemad edasi, kustutades halastamatult LAV-i ja Prantsusmaa niigi tillukesed lootused.


Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Argentina-Lõuna-Korea (ETV), JMM: Kreeka-Nigeeria (ETV), JMM: Prantsusmaa-Mehhiko (ETV), Aardekütt (TV11)

No comments:

Post a Comment