Neljabased mõtted

Ega see normaalse elurütmi tagasisaamine nii lihtne polegi, kui ikka igal hommikul kell 9 algab otse nagu kõrva ääres läbilõikav vingumine, sestap ka see sissekanne õhtu asemel alles järgmisel hommikul. Aga tulemas on nädalavahetus ja järgmisel nädalal peaksid "küttesüsteemi rekonstrueerijad" olema juba kaugemal, kust nad vahest enam nii teravalt hommikutervitusi ei saada.

Põhitöö elik (raamatu)tõlkimise mõttes oli päev tühi, sest tasapisi ja äkitselt oli kogunenud terve hulk artikleid, mille tõlkimist minult pikisilmi, aga kiiresti oodati. Niisiis läkski aur tõlkimisele Postimehele (huh, üle pika aja oli tõlgitavaks keeleks saksa keel! Aga õnneks oli artikkel ajalooteemaline ehk siis valdkonnast, milles ma oman mõningaid teadmisi, nii et märkimisväärseid raskusi ei tekkinud, isegi mõningase üllatusega avastasin, et hoolimata vähesest praktikast saksa keele tõlkimise (ja isegi lugemise, kui mitte arvestada tavalisi päevauudiseid FAZ-i ja Spiegeli uudistevoo vahendusel) vallas on mu teadmised päris hästi säilinud :-) ) ja Diplomaatiale. Mõneti on muidugi isegi hea, et sellist vaheldust on, see hoiab vaimu teravana, kui vahepeal tuleb end lahti rebida rutiiniks kujunevast raamatust, mis surub mõttevoo ühte sängi, ja asetada ennast hoopis teise konteksti.

Oma osa võttis ka huvitava materjali lugemine, mille Gruusia valitsus avaldas möödunudaastase sõja kohta. Mõistagi esitab see Gruusia poole seisukoha sõjas, aga peab ütlema, et suurel määral kattub see sellega, mida ma ka ise arvan. Ligi pool materjalist moodustab ajalooline sissejuhatus, mis käsitleb sõja eellugu alates nii enam-vähem Nõukogude Liidu lagunemisest. Seal, eriti päris alguses, ongi vahest kõige rohkem sellist veidi erapoolikumat juttu, sest neis paarikümne aasta tagustes sündmustes ei olnud ka Gruusia keskvalitsus just kõige "puhtam poiss", nagu võib nüüdsest materjalist kergesti mulje jääda. Aga samas on ka igati selge, et kõige suurem huvi konflikti ülal hoida on olnud just Venemaal, mis ilmneb ka käesolevast tekstist päris huvitaval moel - vahest isegi endale päris hästi aru andmata on selle koostajad ajaloolises osas selgelt kirja pannud, kui mõjutatav oli nende valitsus Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikti tõttu ja kui suurel määral õnnestus Venemaal nende tegevust suunata. Igatahes väga huvitav materjal, isegi kui seal midagi väga uut ei ole, vähemalt mitte sellist, mis seniseid arusaami oluliselt muudaks. See on nagunii selge, et agressor oli Venemaa, kes tungis kallale iseseisvale riigile, ja alles tagantjärgi vormistas selle "vennaliku abina" (mäletatavasti "tunnustas" Moskva ju Abhaasia ja Lõuna-Osseetia "iseseisvust" alles 26. augustil ehk ligi kolm nädalat pärast Gruusia ründamist).

Keegi träm algatas eile Pingviinis muidu vahest suhteliselt neutraalses teemas korraliku flamewar'i. Jäägu see tema hingele, aga ühe mõtte see andis siiski, mis vahest mõningase aja tekkides ka teostub. Kunagi kirjutas Hasso Tepper suhteliselt korraliku juhendi, kuidas KDE tõlkimisele kaasa aidata. Tänaseks on ta ise küll aktiivsest tõlkimisest tagasi tõmbunud ja ka see juhend on mõneti vananenud. Vahest tasuks see uuesti ja ajakohastatuna kirja panna ning täiendada ka konkreetsemate ülesannetega, mida täpsemalt veel vaja oleks teha. Sest KDE tõlgitus on praeguseks nii hea, et abi tõlkimise enda juures polegi vahest kuigivõrd vaja, küll aga on terve hulk muid asju, mida palju hädalisemalt oleks tarvis, alates juba korrektuurist ehk tõlgete üleslugemisest ja lõpetades mitmesuguste lokaliseerimist (ehk eestindamist laiemas mõttes) puudutavate asjadega, nagu näiteks juba varemgi mõnel korral mainitud helifailid Kartulimehe mängu jaoks või asjalikud sõnad anagrammimängu KAnagram jaoks jne jne.

Loetud: [digi] august 2009
Vaadatud: Menneisyyden salaisuudet (YLE2), Räpane seksikas raha (TV3)